plasti tagasihoidlik osakaal pakendijäätmes, Eurostat andmed

Eurostat andmetel moodustab plastik pakendijäätmetest üllatuslikult alla viiendiku. Sama palju kui klaaspakend ja üle kahe korra vähem kui paber- ja kartongpakend. Valitseva narratiivi kohaselt eeldaks, et plastijääde on siinkohal suurim probleem. Võibolla oleme plastivastasusega saavutanud juba edu, mis moondub probleemiks mujal. Ehk siinkohal klaas, paber- ja kartongpakendi jäätmetena. Arvestada tuleks, et võrreldes klaas-, paber- ja kartongpakendiga, suudab sama "töö" ära teha 5-20 korda väiksem plastihulk. Lisaks on klaas-, paber- ja kartongpakendi ümbertöötlemine seotud suure hulga energiakuluga. Puidu kasutamine ühekordseteks toodeteks (mida paber- ja kartongpakend kahtlemata on), halvendab tunduvalt planeedile nii vajalike metsade olukorda. Ilmselt tuleb laiemalt jäätmetele vaadata kui ainult plastiga võidelda. Vähendada tuleks ühekordsete pakendite hulka üldiselt, mitte ainult plasti. Üks võimalus oleks teha paremaid ja korduvkasutatavaid pakendeid. Näiteks paberkotist 10 korda kergemat kilekotti saab kasutada korduvalt. Paberkott ei pruugi aga kodunigi vastu pidada. Mõistlik tarbimine ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus, koos ümbertöötlusega peaks olema kestliku tuleviku aluseks.  
Eurostat andmed siin